Monday, December 11, 2006

For those, who dream.

Inimesed, kes ajapuuduse üle kurdavad, on nõrgad, avastasin mina. Tegelikult on trikk selles, et suure vingumise ja hädaldamise juures kaob aega palju rohkem, kui siis kui reaalselt midagi ära teha. Sama lugu on ka minu blogimisega. Mul ei ole aega, aga aega tegelikult ju on. Ma lihtsalt kasutan seda võib-olla veidi ebaratsionaalselt. Samas sellise jutu peale on mul ka hea vabandus varukast tõmmata - mul on eksamid tulekul ja ma õpin, õpin, õpin. Lugu on nii, et mul on juba 3 päeva järjest konstantne peavalu olnud. Ei, see ei ole normaalne. Valuvaigistitele ei allu, tõbras! Ainuke asi, mis näib seda muserdavat "tahan-olla-talv-aga-tegelikult-olen-sitt-sügise-moodi-asi" ilma ja meeleolu parendab, on hea muusika, mis isegi naeratuse mõnikord näole toob. Mõned inimesed on ka veel natuke trööstivad. Üldjuhul on kummaline, kuidas mingi väike nõme pisiasi võib kogu pildi ära rikkuda, isegi kui ülejäänu on lausa vapustav... Mis süsteem see veel selline on?!
Kui aus olla, ei ole mu elus midagi väga erutavat toimunud. Eks ilmselt nagu meil kõigil - same shit, different day. Hästi lahe on lugeda igasuguseid aastaks ajaks neegriks läinud inimeste kirju ja bloge, kuidas nende elutempo on hoopis teise väärtusega, kui pidevalt paigal olevatel inimestel. See on lahe. Ma natukene vist ootasin, et mu Soome-elu saab selline ka olema, aga võta näpust - ma ei ole ju vahetuseks siin... Ma elan siin. Kummaline mõelda. Aga ma pean siiski tõdema, et mulle vist päris kognitiivsel tasandil see siiski ei ole päris kohale jõudnud. Huvitav, kas kunagi üldse jõuabki? Mõneks ajaks on ehk paremgi veidi aega maha võtta ja elutempot redigeerida nii, et kool oleks prioriteet number üks. Nagu mul praegu on. Ja trennilainele olen ka end suutnud upitada - see on ainult mõnus.

Mens sana in corpore sano.

Kahe nädala pärast olen ma rõõmsalt Eestis jälle. Selle üle on mul siiralt hea meel. Kõik inimesed, kes väga väärt on, neid näeb jälle ja.. oh kui tore! Aga enne peab muidugi ellu jääma. Which is going to be somewhat of a challenge, ey.
Naljakas on, kui selline neutraalne on. Neutraalne pigem tähendab vist halvemat sorti asja, kuna reaalne halb ei pruugi alati halb olla. Mõistate? Selline numb-neutraalne peaks ära keelatud olema. Aga aju püsib praegu päris hästi prinkis. Ma peaks tegelikult proovima korralikult magada. Viimasel ajal olen ma tohhujjaa imelikke unenägusid näinud. Ise ka ei taha uskuda ega mõelda, mida mu toredad ajukäärud teevad une ajal produtseerides selliseid seiklusi mu alateadvusesse. Mis valesti läks, küsin endalt päris tihti hommikuti.

Midagi on täiega puudu. Mõned asjad ajavad täiega segadusse. Mõned asjad lihtsalt ei lähe ära. Tee, mis sa teed, ikka tulevad tagasi. Teemad käivad üles-alla nagu leeprahaige vererõhk (tegelikult ei ole mul õrna aimugi, mida leeprahaige vererõhk teeb, sorry)! Tegelikult peaks ma proovima üles võtta mingi positiivse suhtumise. Seda mitte tehes on oht mitte kaugele jõuda ka. See oleks ju ainult kurb, eks ole. Aga mille nimel Teie pingutate?

Ja A Clockwork Orange on ikka ja endiselt nii kuradi hea film! Aga okei, jolly marvellous, ma tegelen ühe bioloogia (bolo gy) lab reportiga (teemal 'How Does Varying Different Factors Affect the Rate of Photosynthesis; Experiment With Elodea Canadensis') ja siis tuttumuttu. Sleepways is the rightways at the moment. Melatonin kicking in already!

Ja ma saadaks ühed suured kalli-musi-paid neile, kes teavad, et ma neile need saadaks. Ma ausalt igatsen rahvast. Aga varsti näeb, varsti! I cannot wait. Until then, so long, brothers!

1 comment:

linn said...

Meeldiva Avedoosi sai sellest postitusest - ja see on ainult hea. Parem kui hea, isegi. Musikallipai:*