Vi vet hur det känns!

Ma leidsin Linnu blogist ühe huvitava asja (tegelikult ilmub seal isegi palju rohkem, kui üks huvitav asi) ja ma otsustasin ka vaadata, mis toimub.

IF YOUR LIFE WAS A MOVIE, WHAT WOULD THE SOUNDTRACK BE?
So, here’s how it works:
1. Open your library
2. Put it on shuffle
3. Press play
4. For every question, type the song that’s playing
5. When you go to a new question, press the next button
(Ma kirjutan sulgudesse selle loo, mis ma ise mõtleks sinna panna.)

Opening Credits: Amon Tobin - Nova [Incubus - A Certain Shade of Green]
Falling in love: Bee Gees - Staying Alive [Jack Johnson - Better Together]
Sex Scene: Ruja - Sa Oled Mul Teine [Incubus - Here in My Room]
Breaking Up: Prodigy - Smack My Bitch Up [Incubus - Nice to Know You]
Life’s OK: Incubus - Dig [Gap Band - Ride The White Horse]
Mental Breakdown: Incubus - Warning [Lamb - Gorecki]
Driving: Jack Johnson - Wasting Time [Pendulum - Tarantula]
Final Battle: Sigur Ròs - Hoppi Polla [Carlos Varela - Una Palabra]
Death Scene: Pink Floyd - Wish You Were Here [Killswitch Engage - My Last Serenade]
Funeral Scene: Puddle of Mudd - She Fucking Hates Me [Beethoven - Moonlight Sonata]
End Credits: Johnny Cash - Hurt [London Elektricity - Remember The Future]

Aga üldiselt on selline lugu, et mul vaikselt on selline huvitav sümbioos paanikast ja peale ronivast meelerahutundest (mõeldes sellele, et vähem, kui nädala aja pärast olen ma Eestis ja see kõik eksamite jaur on möödas ning saab oma pere ja mõndade lisanditega koos tõenäoliselt lumeta jõulu nautida). See on naljakas tunne, sest ma tegelikult stressan täielikult nende 3 eksami pärast, mis veel jäänud on, aga siiski siiski.
Mul on üle pika aja lihased valusad - nimelt trenn on ainuke eluvorm, mis ma endale eksamite ajaks jätnud olen. Eile panin natuke rohkem raskuseid kangile, et ikka töötaks ka. Ja töötaski - päris kena hunnik piimhapet kükitab mu lihastes ja kõnnak on veidi kange. Aga see on hea tunne. See on nii armas, kuidas soomlased (jah, midagi on soomlaste juures armsat ka) jõulu ajal igasuguseid värvilisi ja vähem värvilisi tulukesi igale poole riputavad ja kuigi on pasane ja porine ja rõve aeg, need tulukesed teevad nii ilusaks (pimedas vähemalt, siis ei näe pori ka). Ja Kuokkalan Silta, mida ma näen oma aknast otse on ka pimedas nii ilus, kui tulukesed kõik säravad ja peegelduvad järve peegelsiledalt (miks see peegelsile on?) pinnalt. Miks Eestis keegi nii suurt rõhku ei pane sellele, et natukenegi positiivsemaks muuta kõike? Tegelikult müts maha, Tallinna jõulutuled on see aasta päris vinged.
Need lood, mis shuffle sinna ülespoole mulle pakkus, on naljakad:D.

And I'm offically so fucking fed up with Russian history! :|

Praeguse hetkega minu muusikasoovitusi rahvale:
Mew - 156
London Elektricity - Remember The Future (with High Contrast)
Koer - Te Olete Värdjad
Gotan Project - Queremos Paz
Green Day - Minority
ja kõik Incubus ja Deftones ja Portishead

Aaa. Muide. Ma lausa pean eputama. Ma kuulsin Red Hot Chili Peppers - Snow (Hey Oh) laivis. Stockholmis oli konsa ja mu austraallasest hotass uus tutvus helistas mulle sealt ja lasi seda lugu kuulata:) (ta on Rootsis vahetusõpilane). How cool's that!

For those, who dream.

Inimesed, kes ajapuuduse üle kurdavad, on nõrgad, avastasin mina. Tegelikult on trikk selles, et suure vingumise ja hädaldamise juures kaob aega palju rohkem, kui siis kui reaalselt midagi ära teha. Sama lugu on ka minu blogimisega. Mul ei ole aega, aga aega tegelikult ju on. Ma lihtsalt kasutan seda võib-olla veidi ebaratsionaalselt. Samas sellise jutu peale on mul ka hea vabandus varukast tõmmata - mul on eksamid tulekul ja ma õpin, õpin, õpin. Lugu on nii, et mul on juba 3 päeva järjest konstantne peavalu olnud. Ei, see ei ole normaalne. Valuvaigistitele ei allu, tõbras! Ainuke asi, mis näib seda muserdavat "tahan-olla-talv-aga-tegelikult-olen-sitt-sügise-moodi-asi" ilma ja meeleolu parendab, on hea muusika, mis isegi naeratuse mõnikord näole toob. Mõned inimesed on ka veel natuke trööstivad. Üldjuhul on kummaline, kuidas mingi väike nõme pisiasi võib kogu pildi ära rikkuda, isegi kui ülejäänu on lausa vapustav... Mis süsteem see veel selline on?!
Kui aus olla, ei ole mu elus midagi väga erutavat toimunud. Eks ilmselt nagu meil kõigil - same shit, different day. Hästi lahe on lugeda igasuguseid aastaks ajaks neegriks läinud inimeste kirju ja bloge, kuidas nende elutempo on hoopis teise väärtusega, kui pidevalt paigal olevatel inimestel. See on lahe. Ma natukene vist ootasin, et mu Soome-elu saab selline ka olema, aga võta näpust - ma ei ole ju vahetuseks siin... Ma elan siin. Kummaline mõelda. Aga ma pean siiski tõdema, et mulle vist päris kognitiivsel tasandil see siiski ei ole päris kohale jõudnud. Huvitav, kas kunagi üldse jõuabki? Mõneks ajaks on ehk paremgi veidi aega maha võtta ja elutempot redigeerida nii, et kool oleks prioriteet number üks. Nagu mul praegu on. Ja trennilainele olen ka end suutnud upitada - see on ainult mõnus.

Mens sana in corpore sano.

Kahe nädala pärast olen ma rõõmsalt Eestis jälle. Selle üle on mul siiralt hea meel. Kõik inimesed, kes väga väärt on, neid näeb jälle ja.. oh kui tore! Aga enne peab muidugi ellu jääma. Which is going to be somewhat of a challenge, ey.
Naljakas on, kui selline neutraalne on. Neutraalne pigem tähendab vist halvemat sorti asja, kuna reaalne halb ei pruugi alati halb olla. Mõistate? Selline numb-neutraalne peaks ära keelatud olema. Aga aju püsib praegu päris hästi prinkis. Ma peaks tegelikult proovima korralikult magada. Viimasel ajal olen ma tohhujjaa imelikke unenägusid näinud. Ise ka ei taha uskuda ega mõelda, mida mu toredad ajukäärud teevad une ajal produtseerides selliseid seiklusi mu alateadvusesse. Mis valesti läks, küsin endalt päris tihti hommikuti.

Midagi on täiega puudu. Mõned asjad ajavad täiega segadusse. Mõned asjad lihtsalt ei lähe ära. Tee, mis sa teed, ikka tulevad tagasi. Teemad käivad üles-alla nagu leeprahaige vererõhk (tegelikult ei ole mul õrna aimugi, mida leeprahaige vererõhk teeb, sorry)! Tegelikult peaks ma proovima üles võtta mingi positiivse suhtumise. Seda mitte tehes on oht mitte kaugele jõuda ka. See oleks ju ainult kurb, eks ole. Aga mille nimel Teie pingutate?

Ja A Clockwork Orange on ikka ja endiselt nii kuradi hea film! Aga okei, jolly marvellous, ma tegelen ühe bioloogia (bolo gy) lab reportiga (teemal 'How Does Varying Different Factors Affect the Rate of Photosynthesis; Experiment With Elodea Canadensis') ja siis tuttumuttu. Sleepways is the rightways at the moment. Melatonin kicking in already!

Ja ma saadaks ühed suured kalli-musi-paid neile, kes teavad, et ma neile need saadaks. Ma ausalt igatsen rahvast. Aga varsti näeb, varsti! I cannot wait. Until then, so long, brothers!

million miles away

"Ma tahan magada sinu kõrval ja käia sinu eest poes ja tassida sinu kotte ja rääkida sulle kuidas ma armastan sinuga olla aga nad sunnivad mind tegema lollusi. Ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riided ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada, kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy juures ja rääkida, mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate, mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind, kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florenti juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle, mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul, aga lasta sul veel magada ja suudelda su selfa ja silitada su nahka ja öelda sulle, kuidas ma armastan sinu juukseid, sinu silmi, sinu huuli, sinu kaela, sinu rindu, sinu perset, sinu... ja istuda trepil suitsetades, kuni su naabrid tulevad koju ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju ja muretseda, kui sa jääd hiljaks ja hämmastada, kui sa tuled varem ja anda sulle päevalilli ja minna sinu peole ja tantsida, kuni ma olen sodi ja kahetseda, kui ma eksin ja olla õnnelik, kui sa endestad ja vaadata su fotosid ja soovida, et ma teaksin sind igavesti ja kuulda sinu häält oma kõrvades ja tunda sinu nahka minu nahal ja ehmuda, kui sa vihastad ja su silm on läinud punaseks ja teine silm siniseks ja juuksed vasakule ja nägu idamaiseks ja öelda sulle sa oled suurepärane ja kallistada sind, kui sa oled rahutu ja hoida sind, kui oled haige ja tahta sind, kui ma su lõhna tunnen ja solvata sind, kui ma sind puudutan ja niutsuda, kui olen su kõrval ja niutsuda, kui ma ei ole ja lakkuda su rindu ja lämmatada sind öösel ja külmetada, kui sa võtad teki ja higistada, kui sa ei võta ja sulada, kui sa naeratad ja aurustuda, kui sa naerad ja mitte aru saada, miks sa arvad, et ma tõuhkan su ära, kui ma ei tõuka ja imestada, kuidas sa võid mõelda, et ma iialgi sinu ära tõukaks ja imestada kas sa oled, aga tunnistada sind ikkagi ja rääkida sulle puu-ingli võlutud metsapoisist, kes lendas üle ookeainu, kuna ta armastas sind ja kirjutada sulle luuletusi ja imestada, miks sa mind ei usu ja tunda nii, et selle jaoks ei leia ma sõnu ja osta sulle kassipoeg, kes mind armukadedaks teeb, kuna ta pälvib rohkem tähelepanu, kui mina ja hoida sind voodis kui sa pead minema ja nutta nagu laps, kui sa lähedki ja saada lahti prussakatest ja osta sulle kingitusi, mida sa ei taha ja võtta need jälle ära ja paluda sul minuga abielluda ja sa ütled jälle ei, aga jätkata küsimist, sest kuigi sa arvad, et ma ei mõtle nii, mõtlen juba esimesest korrast peale ja hulkuda linnas kui see on tühi ilma sinuta ja rääkida sulle endast halvimat ja rääkida sulle endast parimat, kuna sa ei vääri vähemat ja vastata su küsimustele, kui ma parem seda ei teeks ja rääkida sulle tõtt isegi, kui ma tõesti ei taha ja püüda olla aus, kuna ma tean sa eelistad seda ja mõelda, et see kõik on läbi, aga jääda veel kümneks minutiks enne, kui sa viskad mu välja oma elust ja unustad, kes ma olen ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt ja rääkida sinuga sinuga halvas saksa keeles ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles ja magada sinuga kell kolm hommikul ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi anda natuke sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistustavardavast jätkuvast lõppematust armastusest, mis mul on sinu vastu."

Ja nii võikski olla. Pange tähele - tingiv kõneviis.
Külmetushaigused on homod, aga õnneks ma elan üle, kuna see on esimene kord kogu sügise/talve jooksul.