Vi vet hur det känns!

Ma leidsin Linnu blogist ühe huvitava asja (tegelikult ilmub seal isegi palju rohkem, kui üks huvitav asi) ja ma otsustasin ka vaadata, mis toimub.

IF YOUR LIFE WAS A MOVIE, WHAT WOULD THE SOUNDTRACK BE?
So, here’s how it works:
1. Open your library
2. Put it on shuffle
3. Press play
4. For every question, type the song that’s playing
5. When you go to a new question, press the next button
(Ma kirjutan sulgudesse selle loo, mis ma ise mõtleks sinna panna.)

Opening Credits: Amon Tobin - Nova [Incubus - A Certain Shade of Green]
Falling in love: Bee Gees - Staying Alive [Jack Johnson - Better Together]
Sex Scene: Ruja - Sa Oled Mul Teine [Incubus - Here in My Room]
Breaking Up: Prodigy - Smack My Bitch Up [Incubus - Nice to Know You]
Life’s OK: Incubus - Dig [Gap Band - Ride The White Horse]
Mental Breakdown: Incubus - Warning [Lamb - Gorecki]
Driving: Jack Johnson - Wasting Time [Pendulum - Tarantula]
Final Battle: Sigur Ròs - Hoppi Polla [Carlos Varela - Una Palabra]
Death Scene: Pink Floyd - Wish You Were Here [Killswitch Engage - My Last Serenade]
Funeral Scene: Puddle of Mudd - She Fucking Hates Me [Beethoven - Moonlight Sonata]
End Credits: Johnny Cash - Hurt [London Elektricity - Remember The Future]

Aga üldiselt on selline lugu, et mul vaikselt on selline huvitav sümbioos paanikast ja peale ronivast meelerahutundest (mõeldes sellele, et vähem, kui nädala aja pärast olen ma Eestis ja see kõik eksamite jaur on möödas ning saab oma pere ja mõndade lisanditega koos tõenäoliselt lumeta jõulu nautida). See on naljakas tunne, sest ma tegelikult stressan täielikult nende 3 eksami pärast, mis veel jäänud on, aga siiski siiski.
Mul on üle pika aja lihased valusad - nimelt trenn on ainuke eluvorm, mis ma endale eksamite ajaks jätnud olen. Eile panin natuke rohkem raskuseid kangile, et ikka töötaks ka. Ja töötaski - päris kena hunnik piimhapet kükitab mu lihastes ja kõnnak on veidi kange. Aga see on hea tunne. See on nii armas, kuidas soomlased (jah, midagi on soomlaste juures armsat ka) jõulu ajal igasuguseid värvilisi ja vähem värvilisi tulukesi igale poole riputavad ja kuigi on pasane ja porine ja rõve aeg, need tulukesed teevad nii ilusaks (pimedas vähemalt, siis ei näe pori ka). Ja Kuokkalan Silta, mida ma näen oma aknast otse on ka pimedas nii ilus, kui tulukesed kõik säravad ja peegelduvad järve peegelsiledalt (miks see peegelsile on?) pinnalt. Miks Eestis keegi nii suurt rõhku ei pane sellele, et natukenegi positiivsemaks muuta kõike? Tegelikult müts maha, Tallinna jõulutuled on see aasta päris vinged.
Need lood, mis shuffle sinna ülespoole mulle pakkus, on naljakad:D.

And I'm offically so fucking fed up with Russian history! :|

Praeguse hetkega minu muusikasoovitusi rahvale:
Mew - 156
London Elektricity - Remember The Future (with High Contrast)
Koer - Te Olete Värdjad
Gotan Project - Queremos Paz
Green Day - Minority
ja kõik Incubus ja Deftones ja Portishead

Aaa. Muide. Ma lausa pean eputama. Ma kuulsin Red Hot Chili Peppers - Snow (Hey Oh) laivis. Stockholmis oli konsa ja mu austraallasest hotass uus tutvus helistas mulle sealt ja lasi seda lugu kuulata:) (ta on Rootsis vahetusõpilane). How cool's that!

For those, who dream.

Inimesed, kes ajapuuduse üle kurdavad, on nõrgad, avastasin mina. Tegelikult on trikk selles, et suure vingumise ja hädaldamise juures kaob aega palju rohkem, kui siis kui reaalselt midagi ära teha. Sama lugu on ka minu blogimisega. Mul ei ole aega, aga aega tegelikult ju on. Ma lihtsalt kasutan seda võib-olla veidi ebaratsionaalselt. Samas sellise jutu peale on mul ka hea vabandus varukast tõmmata - mul on eksamid tulekul ja ma õpin, õpin, õpin. Lugu on nii, et mul on juba 3 päeva järjest konstantne peavalu olnud. Ei, see ei ole normaalne. Valuvaigistitele ei allu, tõbras! Ainuke asi, mis näib seda muserdavat "tahan-olla-talv-aga-tegelikult-olen-sitt-sügise-moodi-asi" ilma ja meeleolu parendab, on hea muusika, mis isegi naeratuse mõnikord näole toob. Mõned inimesed on ka veel natuke trööstivad. Üldjuhul on kummaline, kuidas mingi väike nõme pisiasi võib kogu pildi ära rikkuda, isegi kui ülejäänu on lausa vapustav... Mis süsteem see veel selline on?!
Kui aus olla, ei ole mu elus midagi väga erutavat toimunud. Eks ilmselt nagu meil kõigil - same shit, different day. Hästi lahe on lugeda igasuguseid aastaks ajaks neegriks läinud inimeste kirju ja bloge, kuidas nende elutempo on hoopis teise väärtusega, kui pidevalt paigal olevatel inimestel. See on lahe. Ma natukene vist ootasin, et mu Soome-elu saab selline ka olema, aga võta näpust - ma ei ole ju vahetuseks siin... Ma elan siin. Kummaline mõelda. Aga ma pean siiski tõdema, et mulle vist päris kognitiivsel tasandil see siiski ei ole päris kohale jõudnud. Huvitav, kas kunagi üldse jõuabki? Mõneks ajaks on ehk paremgi veidi aega maha võtta ja elutempot redigeerida nii, et kool oleks prioriteet number üks. Nagu mul praegu on. Ja trennilainele olen ka end suutnud upitada - see on ainult mõnus.

Mens sana in corpore sano.

Kahe nädala pärast olen ma rõõmsalt Eestis jälle. Selle üle on mul siiralt hea meel. Kõik inimesed, kes väga väärt on, neid näeb jälle ja.. oh kui tore! Aga enne peab muidugi ellu jääma. Which is going to be somewhat of a challenge, ey.
Naljakas on, kui selline neutraalne on. Neutraalne pigem tähendab vist halvemat sorti asja, kuna reaalne halb ei pruugi alati halb olla. Mõistate? Selline numb-neutraalne peaks ära keelatud olema. Aga aju püsib praegu päris hästi prinkis. Ma peaks tegelikult proovima korralikult magada. Viimasel ajal olen ma tohhujjaa imelikke unenägusid näinud. Ise ka ei taha uskuda ega mõelda, mida mu toredad ajukäärud teevad une ajal produtseerides selliseid seiklusi mu alateadvusesse. Mis valesti läks, küsin endalt päris tihti hommikuti.

Midagi on täiega puudu. Mõned asjad ajavad täiega segadusse. Mõned asjad lihtsalt ei lähe ära. Tee, mis sa teed, ikka tulevad tagasi. Teemad käivad üles-alla nagu leeprahaige vererõhk (tegelikult ei ole mul õrna aimugi, mida leeprahaige vererõhk teeb, sorry)! Tegelikult peaks ma proovima üles võtta mingi positiivse suhtumise. Seda mitte tehes on oht mitte kaugele jõuda ka. See oleks ju ainult kurb, eks ole. Aga mille nimel Teie pingutate?

Ja A Clockwork Orange on ikka ja endiselt nii kuradi hea film! Aga okei, jolly marvellous, ma tegelen ühe bioloogia (bolo gy) lab reportiga (teemal 'How Does Varying Different Factors Affect the Rate of Photosynthesis; Experiment With Elodea Canadensis') ja siis tuttumuttu. Sleepways is the rightways at the moment. Melatonin kicking in already!

Ja ma saadaks ühed suured kalli-musi-paid neile, kes teavad, et ma neile need saadaks. Ma ausalt igatsen rahvast. Aga varsti näeb, varsti! I cannot wait. Until then, so long, brothers!

million miles away

"Ma tahan magada sinu kõrval ja käia sinu eest poes ja tassida sinu kotte ja rääkida sulle kuidas ma armastan sinuga olla aga nad sunnivad mind tegema lollusi. Ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riided ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada, kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy juures ja rääkida, mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate, mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind, kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florenti juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle, mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul, aga lasta sul veel magada ja suudelda su selfa ja silitada su nahka ja öelda sulle, kuidas ma armastan sinu juukseid, sinu silmi, sinu huuli, sinu kaela, sinu rindu, sinu perset, sinu... ja istuda trepil suitsetades, kuni su naabrid tulevad koju ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju ja muretseda, kui sa jääd hiljaks ja hämmastada, kui sa tuled varem ja anda sulle päevalilli ja minna sinu peole ja tantsida, kuni ma olen sodi ja kahetseda, kui ma eksin ja olla õnnelik, kui sa endestad ja vaadata su fotosid ja soovida, et ma teaksin sind igavesti ja kuulda sinu häält oma kõrvades ja tunda sinu nahka minu nahal ja ehmuda, kui sa vihastad ja su silm on läinud punaseks ja teine silm siniseks ja juuksed vasakule ja nägu idamaiseks ja öelda sulle sa oled suurepärane ja kallistada sind, kui sa oled rahutu ja hoida sind, kui oled haige ja tahta sind, kui ma su lõhna tunnen ja solvata sind, kui ma sind puudutan ja niutsuda, kui olen su kõrval ja niutsuda, kui ma ei ole ja lakkuda su rindu ja lämmatada sind öösel ja külmetada, kui sa võtad teki ja higistada, kui sa ei võta ja sulada, kui sa naeratad ja aurustuda, kui sa naerad ja mitte aru saada, miks sa arvad, et ma tõuhkan su ära, kui ma ei tõuka ja imestada, kuidas sa võid mõelda, et ma iialgi sinu ära tõukaks ja imestada kas sa oled, aga tunnistada sind ikkagi ja rääkida sulle puu-ingli võlutud metsapoisist, kes lendas üle ookeainu, kuna ta armastas sind ja kirjutada sulle luuletusi ja imestada, miks sa mind ei usu ja tunda nii, et selle jaoks ei leia ma sõnu ja osta sulle kassipoeg, kes mind armukadedaks teeb, kuna ta pälvib rohkem tähelepanu, kui mina ja hoida sind voodis kui sa pead minema ja nutta nagu laps, kui sa lähedki ja saada lahti prussakatest ja osta sulle kingitusi, mida sa ei taha ja võtta need jälle ära ja paluda sul minuga abielluda ja sa ütled jälle ei, aga jätkata küsimist, sest kuigi sa arvad, et ma ei mõtle nii, mõtlen juba esimesest korrast peale ja hulkuda linnas kui see on tühi ilma sinuta ja rääkida sulle endast halvimat ja rääkida sulle endast parimat, kuna sa ei vääri vähemat ja vastata su küsimustele, kui ma parem seda ei teeks ja rääkida sulle tõtt isegi, kui ma tõesti ei taha ja püüda olla aus, kuna ma tean sa eelistad seda ja mõelda, et see kõik on läbi, aga jääda veel kümneks minutiks enne, kui sa viskad mu välja oma elust ja unustad, kes ma olen ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt ja rääkida sinuga sinuga halvas saksa keeles ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles ja magada sinuga kell kolm hommikul ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi anda natuke sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistustavardavast jätkuvast lõppematust armastusest, mis mul on sinu vastu."

Ja nii võikski olla. Pange tähele - tingiv kõneviis.
Külmetushaigused on homod, aga õnneks ma elan üle, kuna see on esimene kord kogu sügise/talve jooksul.

Food Poisoning

Food poisoning is a rather queer thing. I would rather not having it. My stomach hurts like hell or something like that. That is not nice at all.
Aga ma elan üle!

***
Ma ei tea veel pooli puid ja maid
või kuidas moosi endasse saab komm
või üledoosi pomm
mis silmapilguga võib muuta elulood

Ma ei tea, kas Shnelli pargi kojameest
ta naine "Shnellipühilaseks" kutsub veel
ja kas ka täna supi teeb
mis aurab leel kui katab lastele

Ja keset pruuni talve, mis on nii lohutu
su naeratus on valge heihoo heihoo...
et meenutada talle õnne, mis tohutu
on aega leida tal veel heihoo heihoo...
Vastu tuleva, mööda lähevad
inimesed ja hetked lähedad
suud soojad ja laulud kõhedad heihoo heihoo..
kiluleiba sööb estofiil mõnuga
kõiki verbe ei tea sest ja sõnu ka
Valli baarist läeb kalli ja tänuga heihoo heihoo...

Närviline valgus
kõlab käsk nagu lask: üht peab uskuma - vaid üht
peab uskuma, peab uskuma, üht uskuma mind
uskuge mind!

Ma nii tahaks, valitseja kui taob pihku
et see põhjus oleks pornokas või mingi film
mitte peeglist tema ihu ei läks kihku

Ma ei tea, miks mantlihõlma takjatena
raamatuga pähe pekstud nägudega tädid
kõrva räägivad
ja lunastuse ristipuudest määgivad

Ma ei tea, miks need surnujumestaja tehtud
üleelusuuruses portreed
mu linna vahel vahel ripuvad
seal keskalleel, kus koerad situvad

Kuid keset pruuni talve, mis on nii lohutu
su naeratus on valge heihoo heihoo...
et meenutada talle õnne, mis tohutu
on õigus leida tal veel heihoo heihoo...
Armu palumas, koni eest tänamas
kohkun'd pilgud Seewaldi väravas
kurvad lilled Kreutzwaldi tänavas heihoo heihoo...
Klaasist tehtud mu kodulinn Tallinn
kandiline ja mallimast mallim
elu kõigile kallimast kallim on heihoo heihoo...

Kummaline valgus
Täna teleka ees, õhtul kõik see mees
kui lõppen'd uudised
sest täna näidatakse vaikust!

Ma ei tea veel, mis värvi on su silmad
ma ei tea, mis värvi on su armastus
ma ei tea, miks meil nii niisked ilmad...

Ma armastan Eestimaad!

Kodumaa pinnal on isegi blogi teistmoodi tunne kirjutada. Muidu väga erinev ei ole. Toredaid inimesi olen palju näinud ja niisama toredat aega veetnud.
Mingid kummalised emotsioonid ainult jauravad. Ma arvan, et mulle jõudis lõpuks kohale, korralikult, et ma ära kolisin.
Aga muidu on vaheaeg superbne olnud. Juulia oli muidu ka siin, aga ta läks täna Helsinkisse, oma venna juurde.
Hando, Mikk, Kostja, Rain, Kadri, Linn, Piret, Karol, Mariita, Aire, Elina, Andreas, Leenu, Lenno jt väärivad suuri musisid! Ma armastan seda (Eesti)rahvast!
Ja siis need, kes kuskil maailmas veel laiali on (Kristin, my love)... Aah. Ma loodan, et mu sõbrad saavad aru, kui kallid nad mulle tegelt on.
Ja oma pere oli ka tore näha. Kass on sama nahhaalne.

Eesti moodi pidu on alati natukene liiga toode:)!

Everything has been wild.
Yesterday I threw a party at my place, and it was pretty cool. People seemed to have fun and so did I. It was funny how I slept in the same bed with Roope, that I had seen only once before. And the thing is, that we had to share a blanket, because Emmi was not willing to share a blanket with Aaro's boyfriend (yup, they're gay)... But anyways, it was all fun. We talked about random stuff and yup until like 5am or so. And I woke up at 8. And today I did nothing but clean up the place (vacuum the floors, repair the walls etc) and sleep a few hours. Now I feel like being useful for the society somehow. Perhaps I'll watch a movie. I tried to get the DVD-player functioning today, but there's some kind of a headache with the wires and oh well, I'm not very competent in those questions either.
Estonia in one week! Juulia and I are going to rock so hard, argh! And I really can't wait to see some people. I'm hoping to see most of the bests and worthies.

"You're the only girl who has actually been able to do that."

cliché

Is everything a baited hook?
And are there locks on all doors?
If you're looking for an open book,
Look no further, I am yours.
We'll behave like animals, swing from tree to tree
We can do anything that turns you up
and sets you free.

You're an exception to the rule
You're a bonafide rarity.
You're all I ever wanted; southern girl,
could you want me?

So come outside and walk with me
We'll try each other on, see if we fit
And with our roots become a tree
To shade what we make under it.
We'll behave like animals, swing from tree to tree.
We can do anything that turns you up
and sets you free.

You're an exception to the rule
You're a bonafide rarity
You're all I ever wanted; southern girl,
could you want me?

See on nii naljakas, kuidas mul on praegu 94 krooni rahakotis müntidena ja rahakott ei tundu isegi täis. :D Müstifikatsioon.
Mwhaha!
Ma ostsin täna hästi ilusa seeliku endale ja esinesin nii muuseas saku suurhalli suuruses kohas umbes 500 inimesele... pretty cool, huh. Ja djembetunnis pandi mind soolot mängima, kui kogu ülejäänud rühm jammis niisama. Super.
Ma vist nüüd võtan bassi endale hingeasjaks. Päris kindlasti pigem.
Ma loodan, et Karol saab enda kassist hästi ruttu üle. Ja ma loodan, et Taneli selg saab ka korda ruttu. Ja ma tulen nädala aja pärast enam-vähem Eestisse!

how suddenly it all turned reggae-coloured! (aka, autumn, kids!)

Mood: groovy reggae muffin booyaaah!
Temperature: hell cold booyah, but I'm burning inside, booyaaah!
Atmosphere: gray gray gray gray, cold.
Predictions: it's gonna be a COLD autumn, kids!
Expectations: it's gonna be a groovy autumn, kids!
Reality: fighting for survival!
Randomness: there's a cellardoor in front of Huviretki restaurant, and you can hear whip-sounds there. This is totally normal! Mikael can prove it.

One good thing about music - when it hits, you feel no pain!

mismõttes nagu

Mul on nii kahju meel, et ma ei ole "mismõttes nagu" ammu öelda saanud. Inglise keeles ei ole sellele veel head sünonüümi leidnud. Mul on probleeme sellega, et ma oskaksin hinnata, palju süüa korraga. xD.
Aga täna ma kavatsen tubli olla ja mõne aja pärast jõusaali ja ujuma minna. Natuke ma juba olin hea. Ma lugesin oma inglise keele raamatut veidi. See ei olegi nii kohutav, kui mul alguses emotsioon sellega oli.
Nagu inimestel vahepeal on vitamiinipuudus, arvan mina, et mul on:
a) hellusepuudus
b) alkoholipuudus
c) eesti keelsete raamatute lugemise aja puudus
d) Evil killer robot says:
hi its marko here and i just wanted to wish you a nice day! puudus
e) ilgelt nõmedate naljade puudus
f) no ja see väike nümfomaan minus on ka siganälgas.

If you excuse me now, I'm gonna go home and have a heart attack.

Cheers.

PS. Ema läheb reedel nädalaks ajaks ja üheks päevaks ära!

Juulia helistas mulle enne. Ta viidi eile Helsinkis haiglasse. Ma ei tea, see on imelik. Ma mäletan oma unest tungivat emotsiooni, et ma pean temaga ühendust võtma ja siis, kui ta mulle helistab, saan ma teada, et ta oli haiglas. Ta oli kokku kukkunud lambist - midagi epilepsiahoo sarnast, aga tal pole seda haigust üldiselt. Väga kummaline ja kohutav. Õnneks on tal praegu kõik enam-vähem normis. Haiglas tehakse veel teste ja muud.
This is more than scary.

now how normal is that!?

I think I'm the person who has the worst and the weirdest dreams on Earth. How normal is that I see my classmate Juulia and Bruce Willis baptising me?! And the most fun part about it was that I realised that I was dreaming at night, during the dream. I remember the feeling being relatively amusing. I remember I laughed and I was thinking I must tell this story to Juulia. And I did. I sent her a text message, but she hasn't answered.
Maybe I need some "special treatment"?

And by the way - where are we standing with Marko now? We decided to be friends only from now on. The thing is, that he's got a thing with this girl Henna, who is also his best friend... But it's probably not going to work out between these two guys. Okay, I can't say I'm happy about the situation, but hey, what can I do! The stupid part is that I already got him under my skin and now it's gonna take a while when I'm totally normal again. But it's not bad. I mean, I've experienced much worse. And this is a piece of cake in comparison to other stuff I've been through. Speaking of the cake, I made a superdeliciousbadmotherfucker applepie yesterday. This is one of the first cakes I've baked this year that has a normal consistence. It tastes good and it looks good. That is something new to me! Usually you have to eat the pies made by me with spoons or something.. Well, progress is always good, now isn't it!
Today I feel easy like Sunday morning! I did some laundry and now I feel like going around the lake with my rollerblades. I should do it while I still can. The autumn is pushing so hard and the air is getting frostier and frostier every day. But in a way I like it. It's nice to wear autumn-clothes, because I love wearing many layers of clothes and right now I am able to do it. The weather is not so confusing any more, that's good.
This old couple outside my house is doing something really weird. I wonder what are they up to..
But hey, if you excuse me now, I'm gonna go home and have a heart attack. Nah, I won't, but it's just a cool thing to say.

Royale with cheese.

spassiiba, idiitje nahhui!

kolm nädalat ja nüüd siis niimoodi. alkohol on kuri ja mind ajab närvi, et sommid nii kuradi kindlalt igasuguseid seadusi järgivad. ma ei saanud baari sisse. ja ma nägin kahte langevat tähte, jälle käisin katustel.

nii ei saa rallit sõita.

Kui palju pühasid sõnu sa ka loed,

Kui paljusid sa kõneled,

Mis head nad teevad,

Kui sa nende järgi ei talita?

uus algus

Mõtlesin, et kuna võib-olla kellelegi pakub isegi huvi, mis minu elus siin Soomes toimub, siis peaks paar rida vahepeal ikka kirja ka panema. Ja ometigi peab ju oma mölapidamatust välja elama. Ma tegelikult kirjutan igapäevaselt oma päris päevikusse ka, niiet palun ärge olge kurjad, kui daily siit mingit uut asja ei leia eest. Ega nii põnev ka pole. :P

Tegelikult praegu on hästi naljakas olla. Ma olen üksinda kodus, ema on Eestimaal. Ta peaks homme tagasi jõudma. Ma olen suht tubli olnud täna - hommikul koristasin kogu korteri ära tolmuimejaga ja nüüd vahelduva eduga olen üritanud oma inglise keele järjekordset raamatut lugeda (kolmas juba selle kooliskäidud aja jooksul), aga see on eriti nilbelt raskes keeles kirjutatud ja jube kaua aega võtab lugemine. Ja mis kõige õudsem, see raamat mõjub mulle nagu täielik unerohi! Emily Bronte(e peal on ö täpid ka) "Wuthering Heights". Iseenesest sisul pole väga vigagi. Mingit armastuslugu ta jutustab.

Nii, minu siiamaani Soomes oldud elust siis. Kool algas mul suhteliselt vara, võrreldes kodumaaga. Selleks ajaks, kui teie koolipinki nühkima hakkasite, olin mina juba uue reshiimiga ära harjuda jõudnud. 14.august oli see kuupäev, kui minul esimene koolipäev oli. Esimene koolipäev piirdus ainult aktuse ja klassijuhatajatunniga. Aktus ei olnud midagi pidulikku, direktor rääkis, et ta oli vahepeal vanaisaks saanud (kogu kool juubeldas - erinevalt RaMist on direktor autoriteet..) ja siis, et kooli territooriumil ei tohi suitsetada. See oli enam-vähem kõik.

Klassist ma teadsin suuremat osa inimesi juba enne, kuna ma olin nendega Voionmaan Koulus koos käinud. Seega mingit väga suurt matsu täiesti võõrasse keskkonda minemisega ei olnud. Kui väga aus olla, siis ei ole ma tänaseni ära ühendanud, et ma üldse ära kolisin Eestist ja nüüd totaalselt teises kohas elan. Kummaline. Uue kooli shokki polnud ka. Mis toimub? Aga siiski, uusi tuttavaid palju ja rohkemgi veel. Esmapilgul tundus kenade isaste olevuste eksistents kuidagi küsitav, aga üks kena tüüp jäi silma küll. Tema juurde me jõuame veel tagasi!:D

IB ei ole kahjuks mingi naljategemine (see on see rahvusvaheline süsteem, milles ma õpin). Esimest korda elus tunnen motivatsiooni kooliskäimiseks, aga meelakkumine see just tõesti pole...

Hmm, mis seal ikka. Elu on tegelikult ühesugune igal pool. Siiamaani on mul pidevalt käed-jalad suht tegevust täis olnud ja koduigatsust pole tulnud. Mõndasid inimesi ehk tahaks väga näha, aga need, kes on igatsemist väärt, jäävad alles ka siis, kui ma kuskil täiesti karuperses olen (mis suht toimub praegu), ma vähemalt loodan. See koduigatsuse teema on ilmselt seotud sellega, et ma ei ole ära ühendanud oma teise riiki kolimise teemat. Aga jah, võib-olla on ka nii parem. Ma arvan, et esimene mats tuleb mul siis, kui ma sügisvaheajal Eestisse lähen tagasi. Ei taha väga, kui nüüd ausalt öelda. Ma loodan, et asjad halvaks ei lähe siis. Õnneks tuleb Juulia minuga suure tõenäosusega Eestisse kaasa ja siis, kui mul tükike Soomet on olemas, ehk ei ole nii kummaline see tagasiminek. Mentaalselt frustreerivaks ei taha ma seda lasta.
Soomlased on ka peoloomad.

Ja teate, kui palju talutavamaks teeb igapäevaelu fakt, et sul on Keegi, kelle peale mõelda ja kes toob totaka naeratuse näole ka kõige masendavamal hetkel. (Mäletate, ma mainisin ühte kena poissi, kes mulle esimesel päeval silma hakkas? Tema on Marko. Minu Mr.Brightside. Elu käib kummalisi radasid pidi - järjekordselt olen ühe muusiku otsa koperdanud ja see juhtus enne, kui ma teada sain, et ta muusik on. Heh, ma olen vist krooniline selle koha pealt.)

Mulle meeldib see, et ma praegu elan kuuenda korruse korteris, minu toast on järvevaade ja mul on ainult 15 minutit rahulikult kooli kõndida! Väga superluksuslikult mugav. Tulge külla!:)

Kirjutada ja joonistada võib mulle ka. Aadress on siin:
Schaumanin Puistotie 15 B 48
40100 Jyväskylä
Finland

Siin on palju katuseid, mida mööda käia.

Huvitav, kuidas teil seal elu läheb?